Küsimuste kokkuvõte!

Mina lahendasin kahte testi!

Esimene test mis ma lahendasin ei olnudki see mis pidi olema .
Teine test mis ma lahendasin see oli vägagi hea , sellel testil oli palju erinevaid küsimusi ja eesmärk oli tabatud.

Kahe tunni teema ! Uurimustöö koostamine.

https://docs.google.com/forms/d/1C53vBaFIJpD7RTUWVxJc4hBTO7hcKRMnh6PLtWIABUw/viewform

Minu küsimustik vastamiseks

https://docs.google.com/forms/d/1H_79fuw0dtf5dY0LoX05J3L-S-PyrOTAPW_gvJttP98/viewform

Arvutigraafika

Arvutigraafika puhul saame rääkida visuaalsest loomingust, mis on loodud arvuti ning tarkvara abil. Reeglina räägime piltidest, millest omakorda koosnevad nii videod kui ka animatsioonid. See kuidas miski omavahel kokku sobib nimetatakse graafiliseks disainiks.

Arvutigraafika liigid

Et seda suurt maailma lihtsustada jaotatakse see loomise tehnoloogia järgi gruppideks. Üks võimalus on ära kasutada piltide mõõtmelisust - 2D või 3D. 2D ehk kahemõõtmelise pildi loomise puhul kasutame ära punkte mis on ühel tasapinnal - pikkus ja laius (x, y). Selle alla kuulub traditsiooniline joonistamine, animatsioon, tüpograafia, kartograafia, joonistamine jne. 3D ehk kolmemõõtmelise pildi puhul kasutatakse lisaks kolmandat dimensiooni - sügavus (z). Reeglina võimaldab see meil objekte programmis vabalt vaadelda ja sellega manipuleerida. Tänapäeva võimas tehnika areng võimaldab ühe programmiga luua nii 2d kui ka 3d pilte, luua videosid ja animatsioone.


Kus me näeme arvutigraafikat?

 Arvutigraafikat näeme nii reklaamides õues kui ajakirjas, veebilehtedel, programmides, filmides, mängudes jne. Ühesõnaga kõikjal...

Rastergraafika

Rastergraafika puhul koosneb pilt üksikutest täppidest ehk pikslitest .

Pikslite arv horisontaalselt ja vertikaalselt määravad ära pildi suuruse. Näiteks 800x600, 1152x864 jne. Pildi suurusega on tihedalt seotud pildi resolutsioon, mida mõõdetakse pikslit tolli kohta (dpi, dots per inch). Levinumad on 72, 150, 300 ja 350. See tähendab, et ühes tollis on nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt vastav arv piksleid.

Rastergraafika failiformaadid
Rastergraafika säilitamiseks ja kuvamiseks salvestatakse need kindlasse failiformaati. Igalühel neist on oma head ja vead ning sealt tulevad ka nende kasutusvaldkonnad. Vaatame enimlevinud formaate nagu jpeg, gif, png, bmp, tiff.

• JPEG - JPEG puhul on tegemist tuntuima pildi kokkupakkimise formaadiga (kadudega). Tema eelis kõigi teiste ees on väikseim faili maht suurepärase kvaliteedi juures. Arvestada tuleb, et kaotatud infot enam tagasi ei saa ning seepärast kasutatakse seda eelkõige lõppformaadina. Kuna faililaiendid on reeglina kolmetähelised, siis tuntakse seda ka kui JPG formaati. JPEG kasutatakse enaim fotode salvestamiseks.
• GIF - selle formaadi puhul kasutatakse kaduteta kokkupakkimist, kuid on piiratud 256 värviga. Väiksem värvide hulk hoiab pildi mahtu väiksena ning sellepärast võib seda enim kohata veebis. Kindlasti ei saa selle formaadi puhul mainimata jätta võimalust salvesada läbipaistvana ning animatsioonina.
• PNG - väga sarnane formaat GIF'ile. Kuigi see ei võimalda salvestada animatsioone, lubab see salvestada rohkem värve ja mängida läbipaistvusastmetega. 
• BMP - tegemist juba päris vana formaadiga, mille puhul ei pakita kokku mitte midagi ja see hoiab pildi mahtu väga suurena.  
• TIFF - pildiformaat, mis lisaks tuntusele võimaldab suurt eraldusvõimet ja värvisügavust. Võimaldab salvestada nii pakitud kui pakkimata kujul.

Tarkvara
Parim programm piltide töötluseks on Adobe Photoshop. Suurim konkurent sellele on Corel Photo-Paint. Nende kahjuks räägib päris krõbe hind. Tuntuimad tasuta rastergraafika programmid on GIMP ja Paint.NET, mille võib igaüks kohe allalaadida ja kasutama hakata. Ning seda pakutakse nii Windowsi kui ka Linuxi kasutajatele.

Vektorgraafika

Vektorgraafika puhul saame pildi geomeetriliste kujundite abil nagu punktid, sirged, kõverad, hulknurgad ja ringid. Suurim erinevus rastergraafikast seisneb selles, et kõik tehakse matemaatiliste valemite ja seoste abil. Kasutaja jaoks tähendab see seda, et kujundite skaleerimisel või suumimisel säilitavad need alati teravad ja selged ääred.

Kus me kasutame vektorgraafikat ?
Vektorgraafikat kasutatakse masinprojekteerimises (CAD), 3D modelleerimisel, trükimeedias, reklaamimeedias, firmadisainis, kartograafias jne.

Tasuta programmidest pean ära mainima Inkscape ja DrawPLUS programme. Oma suurepärase kasutajaliidese ja dokumentatsiooniga on need üle prahi. Veebis otse saad vektorgraafikaga mängida Aviary Raven.


Erinevad graafika failiformaadid
BMP failiformaat , GIF failiformaat , JPEG failiformaat , PNG failiformaat , TIFF failiformaat , SVG , VRML ,

Okastraat

Okastraat!

28.10.13

Vaata kuidas veel saab
Scribbler - http://www.zefrank.com/scribbler/scribblertoo/
Pixlr - http://pixlr.com/editor/
InspirARTion - http://intelloware.com/art/#
Psykopaint - http://www.psykopaint.com/
Vene keelne  - http://fcmx.net/vec/new.phtml

Vaata kuidas pilt valmis sai -
http://fcmx.net/vec/v.php?i=003702
http://fcmx.net/vec/v.php?i=017098
http://fcmx.net/vec/v.php?i=017291
http://fcmx.net/vec/v.php?i=004929
http://fcmx.net/vec/v.php?i=015521

Tunni töö

Võstlustöö

E-kukeaabits

Tänane tunnitöö

Pildid

 http://www.freephotobank.org/v/other/kite2/Kite-056.jpg.html

 

 http://onlyhdwallpapers.com/world/sports-nba-basketball-kevin-garnett-boston-celtics-new-desktop-hd-wallpaper-1229099/

 

 http://www.freephotobank.org/v/other/misc1/Misc-021.jpg.html

http://www.freephotobank.org/v/other/fireworks2/Fireworks-089.jpg.html

 

  

Creative Commons

 Creative Commons (CC) on San Franciscos asuv mittetulundusühing, mis tegutseb eesmärgiga suurendada vabalt jagatavate ja kasutatavate loometeoste hulka.

 2009. aasta suve Te ei või kasutada teost ärilistel eesmärkidel.l alustas Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus koostöös advokaadibürooga GLIMSTEDT Creative Commonsi eestindamise protsessi ja lõpule jõudis see 2010. aasta oktoobris.
 Peab alati viitama

Autorile viitamine
	Te peate viitama teose autorile samal kujul, nagu seda on teinud autor või litsentsiandja (kajastades kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetust, avaldamisallikat jms). Te ei tohi viidata teose autorile viisil, mis võib tekitada väärarusaama, et autor või litsentsiandja tõstavad teid või teie poolt teose kasutamist esile.
Jagamine samadel tingimustel
	Kui te muudate või töötlete kõnesolevat  teost või loote selle teose alusel tuletatud teose, siis te võite levitada tuletatud teost üksnes sama, samalaadse või ühilduva litsentsi alusel.
Tuletatud teoste keeld
	Te ei või teost muuta, ümber kujundada ega selle alusel luua tuletatud teoseid.
Mitteäriline eesmärk
	Te ei või kasutada teost ärilistel eesmärkidel.

Nendest on moodustatud järgnevad litsentsid:



See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.

Arvutiklassi kodukord

http://www.oppekava.ee/index.php/%C3%95ppeprotsessi_lahti_kirjutus_5._ja_6._klassile_ning_8._ja_9._klassile


Ainekava ja õpitulemused


Õpitulemused
Õpilane:
1) leiab internetist teda huvitavaid kogukondi ja liitub nendega; vajaduse korral algatab ise
uue virtuaalse kogukonna ning loob sellele veebipõhise koostöökeskkonna;
2) kasutab etteantud või enda valitud veebipõhist keskkonda sihipäraselt ja turvaliselt; liitub
keskkonnaga, valib turvalise salasõna, loob kasutajaprofiili ning lisab materjale;
3) reflekteerib oma õpikogemust ajaveebi kasutades;
4) koostab koostöös kaasõpilastega hüpertekstidokumente Wiki abil;
5) loob uut veebisisu ja taaskasutab enda või teiste loodud veebisisu (tekstid, pildid, audio,
andmed), lähtudes intellektuaalomandi kaitse headest tavadest ja autori seatud litsentsi
tingimustest;
6) kasutab ratsionaalselt valitud märksõnu ning ühisjärjehoidjaid omaloodud või internetist
leitud sisu märgendades;
7) vistutab videoid, fotosid ja esitlusi veebilehe sisse, tellib RSS-voo;
8) eristab keskkondade turvatasemeid (nt http vs https, turvasertifikaadid) ning arvestab neid
veebikeskkonda kasutades;
9) kasutab kooli, kohaliku omavalitsuse ja riigi pakutavaid infosüsteeme ning noorte eteenuseid;
10) võrdleb kaht etteantud veebipõhist teabeallikat sobivuse, objektiivsuse/kallutatuse ja
ajakohasuse aspektist;
11) rakendab eelmise kooliastme informaatikakursuses õpitut arendusprojekti tehes;
12) kasutab turvaliselt ja eetiliselt virtuaalset identiteeti: kaitseb enda identiteeti, on ettevaatlik
võõrastega virtuaalselt suheldes (libaidentiteet), hoidub kasutamast teiste inimeste
identiteeti.

Kuidas käituda internetis

Kuidas käituda internetis turvaliselt? Mäng Nastix   http://www.targaltinternetis.ee/nastix/

Südamenädal

Eelmis nädala tuunis käis meil külaline Eva  Tšepurko. Ta käis meile rääkima kuidas ohutult netis käituda.



Täna 17.aprillil käisime kooliga südamenadalal kooli raamatukogus ja võimlemas

Netikett

http://popplet.com/app/#/968518

III veerandi viimane tund

Veerand lõppeb kohe.Mul on tunnistusel head hinded.
http://www.keeni.edu.ee/kool/

Autoriõigus

 Autoriõiguse kaitse ei kesta igavesti.

Autoriõiguse kaitse tähtaeg sõltub järgmistest asjaoludest:

• riikide seadusandlus;
  
• teose looja,
  
• teose liik.
  Euroopa Liidu liikmesriikides ja USA-s kehtib autoriõigus üldjuhul autori eluajal ning veel 70 aastat pärast autori surma. Berni konventsiooni liikmesriikides 50 aastat.

Link

https://docs.google.com/file/d/0Bzi1cnIuymbxSUNJSUVnc0ZYS2c/edit?usp=sharing

Failide üleslaadimiseks SkyDrive.com-ist SkyDrive'i on mitu viisi. Iga faili suurus võib olla kuni 300 MB.

Mis on ajaveeb?

Ajaveeb (ehk veebipäevik, ka: blogi, kajam; inglise weblog (lühendatult blog)) on veebileht, mis sisaldab (tavaliselt ühe) autori päevikulaadseid perioodiliselt lisatavaid postitusi. Tavaliselt esitatakse postitusi ümberpööratud kronoloogilises järjestuses ja nad on üldjuhul kättesaadavad kõigile interneti kasutajatele. Paljud ajaveebid lubavad lugejal kirjutada ka avalikke kommentaare vastukajaks postitustele.

Ingliskeelne sõna blog on tulnud tarvitusele eelkõige seepärast, et sõna weblog hakati tihti segamini ajama väljendiga web log, mis tähendab server log'i. 

www.ekool.eu